ох

межд.

1. oh, oi (ehmatuse, valu, kergendustunde, kaastunde, rahulolematuse, kahjutunde, imestuse väljendamisel); \ох, как я устал! küll ma olen alles väsinud! oh kui väsinud ma olen!

2. в функции С

\охи мн. ч. kõnek. ohked, kaebed; охи да ахи aina üks ohhetus ja ahhetus, охи да вздохи ohked ja oiged, oiged ja soiged, ohked ja ägamised